Motiiv (kirjandusteadus)

Motiiv tähistab kirjandusteaduses narratiivi mis tahes korduvat elementi, millel on sümboolne tähendus. Korduvate motiivide kaudu võib esile tõsta narratiivi erinevaid aspekte, näiteks olustikku, temaatikat või ideestikku.[1][2] Motiivideks võivad olla teksti visuaalsed, auditiivsed, verbaalsed, struktuurilised, stilistilised või muud elemendid. Narratiivi kujundavaid motiive võib leida teose kompositsiooni, tegelas-, süžee- ja miljööloome, keele- ja kujundikasutuse tasandil. Motiivid on leitavad nii sõna-, pilt- kui ka tegevustekstidest. Motiivid jagunevad tähtsuse järgi pea- ja kõrvalmotiivideks. Kokkusobivus, korduvus ja sümboolsus iseloomustavad kõige üldisemalt motiivi olemust.

Teema ja motiivi eristamine on mõnikord keerukas. Enamasti on narratiivi teema abstraktne, motiiv aga konkreetne.[3] Kui teema realiseerub üldisema sõnumi või ideena, siis motiiv on lihtsalt korduv detail sümboolse tähenduse edastamiseks. Teisisõnu, motiiv – detail, mida korratakse tähendusmustris – võib kujundada narratiivi temaatika, aga ka muid narratiivi aspekte.[4]

  1. James H. Grayson. Myths and Legends from Korea: An Annotated Compendium of Ancient and Modern Materials (p. 9). New York and Abingdon: Routledge Curzon, 2000. ISBN 0-7007-1241-0.
  2. Alain Silver and James Ursini, (2004) Some Visual Motifs of Film Noir, ISBN 0-87910-197-0.
  3. Abbott, H. Porter (2008). The Cambridge Introduction to Narrative. Cambridge: Cambridge University Press. p. 95. ISBN 978-0-521-88719-9.
  4. Heath, Peter (May 1994), "Reviewed work(s) Story-Telling Techniques in the Arabian Nights by David Pinault", International Journal of Middle East Studies, Cambridge University Press, 26 (2): 358–360 [359–60], doi:10.1017/s0020743800060633.

Developed by StudentB